170. saade: Eesti ongi tipust kaugel. Kust võtame siis õiguse võitude üle viriseda?

1:01:50
 
Поделиться
 

Manage episode 330860205 series 2514014
Сделано Pikk ette (ja ise järele) и найдено благодаря Player FM и нашему сообществу. Авторские права принадлежат издателю, а не Player FM, и аудиоматериалы транслируются прямо с его сервера. Нажмите на кнопку Подписаться, чтобы следить за обновлениями через Player FM или скопируйте и вставьте ссылку на канал в другое приложение для подкастов.
"Pikk ette (ja ise järele)" seekordne episood võtab vaatluse alla Eesti koondise vastasseisu Lionel Messi ehk Argentina koondisega. Rahvuste liigas on selja taha jäänud esimene duell San Marinoga, ees ootab veel tähtsam kohtumine Maltaga. Kas nuriseda mängupildi üle, mis jääb maailma tippudest kaugele, või osata rõõmustada selle üle, et võit ikkagi kirja saadi? Saade valmis seekord Eesti-Hispaania paarisrakendite koostöös, sest Tallinna stuudios olid Kasper Elissaar ja Kristjan Jaak Kangur, Pamplonast ütlesid aga sõna sekka Messit ja Argentinat seal oma silmaga tunnistanud Ott Järvela ja Kris Ilves. Lõppenud nädala haripunkt saabus selle viimastel tundidel, kui Eesti astus Pamplonas väljakule kahekordse maailmameistri Argentina ja nende suurima staari Lionel Messi vastu. Messi tõestas taset, saates Eesti võrku viis palli, aga mida ja kas üldse saab selle mängu põhjal öelda Eesti koondise seisu ning Thomas Häberli koosseisuvalikute kohta (alates 2:25)? Mängul viibinud Kris Ilves räägib sellest, milline atmosfäär valitses mängu eel ja ajal Pamplonas (alates 14:50). Mängu tähtsaim figuur oli mõistagi Messi. Milles peitub tema fenomen, selgitab Ott Järvela (alates 20:40). Kui Messi poleks mänginud, kas siis oleks jäänud viis väravat löömata ja Eesti oleks saanud kätte 0:0 viigi? Kindlasti mitte, arvab Järvela (alates 24:40). Mida aga arvasid tasemevahest ja Messist Eesti koondislased? Ilves võtab sellegi teema kokku (alates 27:30). Rahvuste liiga D-divisjoni pudenenud Eesti võttis avamängus 2:0 võidu San Marino üle. Mängupilt ei olnud küll 90 minuti lõikes suurem asi, aga kas tuleks rõõmustada võidu üle või nuriseda selle kallal, kuidas kolm punkti saavutati (alates 29:30)? Mis on võrdlused Eesti ja Itaalia koondiste vahel pigem kohatud (alates 33:00)? Kas staadionilt on hea ära minna pigem koleda võidu või ilusa kaotusega? Millest tuleneb ülim negatiivsus, mis Eesti jalgpalli saadab (alates 36:50)? Neljapäeval mängitakse Maltaga, keda tuleb taas kindlasti võita (alates 48:10). Samas pole tegu sugugi nõrga meeskonnaga, näiteks mullu saadi Küproselt kätte võit ja viik. Koondiseakna lõpetab Eesti aga võõrsil tugeva keskmiku Albaania vastu, kellega kohtudes oleks ka punkt õnnestumine (alates 56:45).

217 эпизодов